Juura

(1) Vaidlustusmenetlus lõpeb:

1)  vaidlustuse lahendamisega kokkuleppel;

2)  vaidlustusest loobumisega vaidlustaja poolt;

3)  vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt;

4)  vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus või kahju hüvitamise taotlus rahuldamata;

5)  vaidlustuskomisjoni otsusega rahuldada vaidlustus osaliselt või täielikult, tunnistades kehtetuks hankija tehtud riigihankega seotud seadusega vastuolus olev otsus või kohustades hankijat viima riigihanke alusdokumendi vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega;

6)  vaidlustuskomisjoni otsusega rahuldada osaliselt või täielikult taotlus mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja hüvitis hankija õigusvastase otsuse, toimingu või riigihanke alusdokumendi tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks;

7)  vaidlustuskomisjoni otsusega lõpetada vaidlustusmenetlus pärast Rahandusministeeriumi poolt käesoleva seaduse §-s 208 nimetatud ettekirjutuse tegemist;

8)  vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud alused.

(2)  Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punkti 1 alusel esitatud vaidlustuse rahuldamisel keelab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankelepingu sõlmimise.

(3)  Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punktide 2–6 alusel esitatud vaidlustuse rahuldamisel võib vaidlustuskomisjon oma otsusega:

1)  tuvastada hankelepingu tühisuse käesoleva seaduse § 31 või 121 alusel või

2)  jätta hankelepingu jõusse, lühendades hankelepingu tähtaega, kui on tuvastatud tühisuse asjaolude olemasolu käesoleva seaduse § 31 või 121 alusel. Otsuse tegemisel võetakse arvesse olulist avalikku huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu tühisuse korral.

(4) Käesoleva seaduse tähenduses ei ole olulise avaliku huviga seotud põhjusteks vastava hankelepinguga otseselt seotud majanduslikud huvid. Hankelepinguga otseselt seotud majanduslike huvide hulka kuuluvad muu hulgas hankelepingu täitmise edasilükkumisest, uue riigihanke alustamisest ja hankelepingut täitva pakkuja vahetamisest tulenevad kulud ning hankelepingu tühisusest tulenevate õiguslike kohustuste kulud. Majanduslikke huve võib pidada olulise avaliku huviga seotud põhjuseks üksnes siis, kui erandlikel juhtudel kaasneksid hankelepingu tühisuse tuvastamisega ebaproportsionaalsed tagajärjed.

(5) Vaidlustusmenetluse lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, 2 või 3 vormistatakse vaidlustuskomisjoni otsusega. Kui sõlmitakse kokkulepe, loobutakse vaidlustusest või tunnistatakse vaidlustus põhjendatuks istungil, vormistatakse vaidlustusmenetluse lõppemine kirjaliku protokolliga.

(6) Kui vaidlustaja loobub vaidlustusest enne selle läbivaatamist avalikul istungil või otsuse tegemist kirjalikus menetluses, lõpetab vaidlustuskomisjon oma otsusega menetluse ja teatab sellest kohe hankijale.

(7) Vaidlustusmenetluse lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 4, 5 või 6 vormistatakse vaidlustuskomisjoni motiveeritud otsusega.

(8) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2, 3 või 7 alusel ei hinda vaidlustuskomisjon riigihanke alusdokumendi või hankija otsuse õiguspärasust.

(9) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu nõuet, võib vaidlustuskomisjon lõpetada vaidlustusmenetluse nende nõuete suhtes ühes otsuses erinevatel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel.