Juura

(1) Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole hankija kohustatud rakendama, kui:

1) hankelepingu sõlmimise või ideekonkursi korraldamise peamine eesmärk on pakkuda või käitada avalikkusele kättesaadavaid elektroonilise side võrke või pakkuda avalikkusele elektroonilise side teenust;

2) hankeleping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse Eesti ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelises välislepingus sätestatud reeglite kohaselt ja hankelepingu eset kasutavad lepingupooled ühiselt või oma ühise projekti tarbeks;

3) hankeleping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel;

4) hankeleping sõlmitakse sõjaväeüksuste paigutamisega seotud välislepingu alusel;

5) hankeleping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise finantsinstitutsiooni erimenetluse kohaselt ning lepingu on rahastanud täismahus sama organisatsioon;

6) hankelepingut või ideekonkurssi rahastab suuremas osas rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline finantsinstitutsioon ja lepingu osapooled on omavahel menetlusreeglistikus kokku leppinud;

7) hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist;

8) hankijaks on meediateenuse osutaja, kes sõlmib teenuste tellimise või kontsessioonilepingu programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks;

9) meediateenuste pakkujaga sõlmitakse saateaja või programmi tellimisega seotud hankeleping;

10) tellitakse vahekohtu- või lepitusteenust;

11) tellitakse õigusteenust, mis on seotud kliendi potentsiaalse esindamisega Eesti või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist või notariaalse dokumendi tõestamistoiminguga seotud teenust või hooldaja või eestkostja osutatavat õigusteenust või muud õigusteenust, mida osutab kohtu määratud isik, või õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega;

12) tellitakse väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, ostu, müügi või loovutamisega seotud finantsteenust, Eesti Panga osutatavaid teenuseid või tehakse tehinguid seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa Stabiilsusmehhanismiga;

13) sõlmitakse laenuleping;

14) sõlmitakse tööleping;

15) hankeleping sõlmitakse mittetulundusühingu või mittetulundusliku organisatsiooniga elanikkonna kaitse või ohu ärahoidmisega seotud selliste teenuste tellimiseks, mis kuuluvad komisjoni määrusega (EÜ) nr 213/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses CPV läbivaatamisega (ELT L 74, 15.03.2008, lk 1–375), kehtestatud CPV-koodide 75250000-3, 75251000-0, 75251100-1, 75251110-4, 75251120-7, 75252000-7, 75222000-8, 98113100-9 ja 85143000-3 alla, välja arvatud patsiendiveo kiirabiteenuse tellimine;

16) sõlmitakse hankeleping reisijate veoks raudteel või metroos;

17) hankelepingu sõlmib erakond valimiskampaania raames poliitiliste kampaaniate korraldamise selliste teenuste tellimiseks, mis kuuluvad CPV-koodide 79341400-0, 92111230-3 ja 92111240-6 alla;

18) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil;

19) tellitakse CPV-koodidega 73000000-2–73120000-9, 73300000-5, 73420000-2 ja 73430000-5 kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud, kui lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses sama hankija;

20) hankeleping on seotud riigisaladusega või välisriigi salastatud teabega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses või lepingu täitmine eeldab kooskõlas õigusaktidega eriliste turvalisusnõuete täitmist või hankelepingu sõlmimine või ideekonkursi korraldamine käesolevas seaduses sätestatud korras kohustaks hankijat avaldama teavet, mida ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks, või erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks tingimusel, et julgeolekuhuve ei saa tagada vähem sekkuvate meetmetega;

21) ta sõlmib keskse hankijaga kokkuleppe riigihanke korraldamise teenuse või riigihanke tugiteenuse osutamise kohta või käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe.

(2) Hankelepingu sõlmimisel või ideekonkursi korraldamisel kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ei ole hankija kohustatud käesolevas seaduses sätestatud korda rakendama üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4, 7, 10, 14 ja 19 ning käesoleva seaduse § 170 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud välislepingu sõlmimisest teavitab selle sõlminud hankija viivitamata kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni.