Juura

(1) Nimekirja kandmise tingimuste kindlaksmääramisel lähtutakse üksnes käesoleva seaduse §-des 99–101 sätestatust. Kui nimekirja kantakse isikuid, kelle asukohariik on mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, ei nõuta neilt muid andmeid ega tõendeid, kui nõutakse isikutelt, kelle asukoht on Eestis.

(2) Nimekirja pidaja ei või põhjendamatult keelduda isiku nimekirja kandmisest või sertifitseerimisest.

(3) Nimekirja kandmist võivad taotleda ka riigihankes ühispakkujate või ühistaotlejatena osaleda soovivad isikud, kes tuginevad oma kvalifikatsiooni tõendamisel teise ühispakkuja või ühistaotleja vahenditele. Selleks peavad need isikud nimekirja pidajale tõendama, et vastavad vahendid on nende käsutuses kogu nimekirja kuulumist kinnitava tõendi kehtivusaja jooksul ning isik, kelle vahenditele nimekirja kandmist taotlev isik tugineb, vastab sama aja jooksul nendele kriteeriumidele, mille alusel tema vahenditele tuginetakse.

(4) Valdkonna nimekirja loomise, pidamise ja uuendamise ning ettevõtjate nimekirja kandmise alused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Valdkonna nimekirja pidajaks on vastava valdkonna eest vastutav ministeerium. Vabariigi Valitsuse loal võib ministeerium tellida nimekirja pidamise teiselt isikult, sõlmides selleks halduslepingu.

(6) Nimekirja pidaja võib nõuda ettevõtjalt tasu nimekirja kandmise ja kande uuendamise eest.

(7) Tasumäärad nimekirja kandmise ja kande uuendamise eest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tasumäärad peavad olema kooskõlas nimekirja pidaja asjakohaste toimingute tegemise mõistlike kuludega, nende kehtestamisel võetakse arvesse ettevõtja kvalifitseerimise klassi ning need ei tohi ületada nimekirja kandmise korral 200 eurot ja kande uuendamise korral 70 eurot.