Juura

(1) Hankija võib asjade hankelepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuse tagasi lükata, kui üle 50 protsendi pakkumuse kogumaksumusest moodustavad asjad, mille päritolu kolmandatest riikidest on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101). Hankija ei lükka pakkumust tagasi, kui Euroopa Liit on asjaomase kolmanda riigiga sõlminud kokkuleppe, mis tagab Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatele võrreldava ja tõhusa juurdepääsu kolmandate riikide turgudele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitatakse asjana ka telekommunikatsioonivõrgu seadmetes kasutatavat tarkvara.

(3) Kui hankija ei lükka käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel pakkumust tagasi, eelistab ta juhul, kui kaks või enam pakkumust on pakkumuste hindamise kriteeriumide põhjal võrdsed, seda pakkumust, mis ei vasta lõikes 1 nimetatud tunnustele, välja arvatud juhul, kui eelistamine sunniks hankijat sõlmima hankelepingut niisuguste seadmete soetamiseks, mis ei oleks olemasolevate seadmetega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme või ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses peetakse võrdseks ka sellise pakkumuse hinda, mis ei ole võrreldava pakkumuse hinnast üle kolme protsendi suurem.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui Euroopa Nõukogu on teinud otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL kohaldamise kohta kolmandas riigis.