Juura

HEA LUGEJA!

Meil on suur rõõm juhatada sisse Eesti esimene riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Nimelt ei ole ükski avaliku hankimisega seotud Eesti seadus seni kommenteerimist leidnud, olgugi et riigihankeid puudutavate õigusaktide ajalugu ulatub tagasi lausa 1934. aastasse, mil võeti vastu toonane “Riigi hangete seadus”. Seetõttu on vastne raamat, kommenteerides praegu kehtivat, 2017. aasta riigihangete seadust, esimene omalaadsete seas.

Riigihanked moodustavad märkimisväärse osa nii Eesti kui ka Euroopa Liidu majandusest ning on üks vahendeid riikliku ja kohaliku tasandi poliitika juurutamisel. Näiteks 2018. aastal kuulutati Eestis välja ca 8000 riigihanget kogumaksumusega u 2,5 miljardit eurot. See näitab ilmekalt riigihangete kaudu tehtavate soetuste suurt kaalu riigi- ja erasektori toimimises. Ilmselt just põhjusel, et riigihanked puudutavad vahetult väga paljusid isikuid, torkavad silma selles valdkonnas ringlevad n-ö müüdid, nt jutt alati kohustuslikust kolmest pakkumusest, sellest, et igal juhul peab võitma kõige odavam pakkumine, ning sellest, et pea kõik riigihanked vaidlustatakse. Nagu käesolevast raamatust lugeda saab, on toodud näidete puhul ja muudelgi juhtudel tegemist kahetsusväärselt levinud ja üpris sügavalt juurdunud eksiarvamustega.

Lai on ka nende inimeste ring, kes annavad riigihangete seadusele igapäevast rakendust: ettevõtjate õigusnõustajad, riigiasutuste hankespetsialistid, advokaadid, kohtunikud jpt. Loodetavasti leiab riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne koha kõigi nende, aga eeskätt iga hoolsa hankija ja riigihangetel osalemisest huvitatud ettevõtja laual.

Mõelduna praktiliseks abimaterjaliks keeruka ning nüansirikka õigusakti mõistmisel, loodame raamatuga kaasa aidata hea riigihankepraktika arengule Eestis. Selleks pakuvad kommentaarid üksikasjaliku analüüsi kaudu juhiseid, kuidas ära hoida riigihangetes avalduvat liigset formalismi, tüüpvigu nii riigihangete korraldamisel kui ka pakkumuste tegemisel, ja eelnevaist võrsuvaid vaidlusi. Teoses on olulisel kohal seadusesätete asetamine nende aluseks olevate Euroopa Liidu direktiivide ning viimaseid tõlgendava Euroopa Kohtu praktika valgusesse. Arvukalt on viiteid nii Eesti kui ka välismaisele õiguskirjandusele.

Asetamaks kehtivat õigust ajaloolisse perspektiivi, kuulub iga paragrahvi juurde võrdlus aastatel 2007–2017 kehtinud riigihangete seadusega, mis võimaldab hinnata varasema kohtu- ja vaidlustuspraktika jätkuvat asjakohasust. Kummardusena Eesti riigi õigusliku järjepidevuse ees ja kingitusena Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, mille tähistamise ajal oli selle teose koostamine täies hoos, on valitud paragrahvidele lisatud võrdlus ka 1934. aasta “Riigi hangete seadusega”. Nende võrdluste idee autoriks on Kadri Härginen (täpsem autorsuse jaotus iga vastava kommentaari juures). Loodetavasti leiab lugeja sealt värvikaid kõrvalepõikeid, aga ka äratundmisrõõmu.

Esikkommentaaride sündi on panustanud ligi kolmkümmend suurepärast riigihankeõiguse eksperti, keda nende pühendumise ja asjatundliku abi eest südamest täname. Siiras tänu kuulub ka kõigi raamatu kirjutamises osalenute lähedastele ja tööandjatele, kes suhtusid mõistvalt sageli väga pikkadesse töötundidesse kommentaaride kirjutamisel.

Head lugemist!
Mari Ann Simovart ja Mart Parind

Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.