Juura

(1) Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole võrgustikusektori hankija kohustatud rakendama:

1) lepingute sõlmimisel eesmärgiga nende alusel saadu teistele isikutele edasi müüa või rentida, kui hankijal ei ole sellise lepingu eseme müümise või rentimise eri- või ainuõigust ja teistel isikutel on õigus müüa või rentida sellise lepingu eset hankijaga samadel tingimustel;

2) lepingute sõlmimisel, mille eesmärk on võrgustikusektori tegevused kolmanda riigi territooriumil, kui selleks ei kasutata Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil asuvat võrgustikku ega geograafilist ala;

3) lepingu sõlmimisel hankijaga seotud ettevõtjaga;

4) lepingu sõlmimisel sellise juriidilise isikuga, mis on asutatud, või seltsinguga, mis on loodud lepingu pooleks oleva hankija ja teiste hankijate poolt eesmärgiga tegutseda võrgustikusektoris vähemalt kolm aastat ja mille põhikirja või asutamisotsuse või seltsingulepingu kohaselt kohustuvad selle asutanud või loonud hankijad selles osalema vähemalt sama perioodi jooksul;

5) lepingu sõlmimisel või ideekonkursi korraldamisel võrgustikusektori tegevuse võimaldamiseks, kui see tegevus on käesoleva seaduse §-s 154 sätestatud tingimustel otseselt ja vaba juurdepääsuga konkurentsile avatud.

(2) Juriidiline isik, mille on asutanud, ja seltsing, mille on loonud üksnes hankijad eesmärgiga tegutseda võrgustikusektoris, ei ole kohustatud järgima käesolevas seaduses sätestatud korda lepingu sõlmimisel:

1) selle asutanud või selles osaleva hankijaga, kui juriidiline isik on asutatud või seltsing on loodud eesmärgiga tegutseda võrgustikusektoris vähemalt kolm aastat ja põhikirja, asutamisotsuse või seltsingulepingu kohaselt kohustuvad selle asutanud või loonud võrgustikusektori hankijad selles osalema vähemalt sama perioodi jooksul;

2) selle asutanud või selles osaleva hankijaga seotud ettevõtjaga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud erandit võib kohaldada:

1) asjade hankelepingu sõlmimisel tingimusel, et vähemalt 80 protsenti seotud ettevõtja eelneva kolme aasta asjade tarnimise keskmisest käibest on saadud asjade tarnimisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või lõike 2 punktis 2 nimetatud hankijatele või nendega seotud ettevõtjatele;

2) teenuste hankelepingu sõlmimisel tingimusel, et vähemalt 80 protsenti seotud ettevõtja eelneva kolme aasta teenuste osutamise keskmisest käibest on saadud teenuste osutamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või lõike 2 punktis 2 nimetatud hankijatele või nendega seotud ettevõtjatele;

3) ehitustööde hankelepingu sõlmimisel tingimusel, et vähemalt 80 protsenti seotud ettevõtja eelneva kolme aasta ehitustööde tegemise keskmisest käibest on saadud ehitustööde tegemisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või lõike 2 punktis 2 nimetatud hankijatele või nendega seotud ettevõtjatele.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamisel ei ole seotud ettevõtja eelneva kolme aasta käivet ettevõtja asutamise või tegevuse alustamise aja tõttu võimalik näidata, võib ettevõtja muude vahenditega, eelkõige majandustegevuse prognooside abil, tõendada, et tema lõikes 3 nimetatud viisil seni tekkinud käive on usaldusväärne. Kui sarnaseid teenuseid osutab, sarnaseid asju tarnib või sarnaseid ehitustöid teeb mitu hankijaga seotud ettevõtjat, arvutatakse lõikes 3 nimetatud protsendimäär, võttes arvesse nende seotud ettevõtjate lõikes 3 nimetatud viisil tekkinud kogukäivet.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud erandi rakendamise korral teavitab hankija kõikidest asjade või tegevuste kategooriatest, mida ta peab nimetatud erandiga kaetud olevaks, kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni viimase nõudmisel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud erandi rakendamise korral ja lepingute sõlmimisel muul kui võrgustikusektori tegevustele suunatud eesmärgil teavitab hankija kõikidest sellistest tegevustest, mida ta peab nimetatud erandi või eesmärgiga kaetud olevaks, kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni viimase nõudmisel.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 ja lõikes 2 nimetatud erandite rakendamise korral peab hankija esitama kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile viimase nõudmisel vastavate ettevõtjate nimed, sõlmitavate lepingute olemuse kirjelduse ja maksumuse ning Euroopa Komisjoni poolt vajalikuks peetava tõenduse hankijate ja nendega seotud ettevõtjate vaheliste suhete vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatule.

(8) Seotud ettevõtja käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja, kelle aastaaruanne konsolideeritakse hankija aastaaruandega, või ettevõtja, kelle üle hankijal on otseselt või kaudselt valitsev mõju käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punktis 3 nimetatud viisil või kellel on valitsev mõju hankija üle või kes on koos hankijaga sama isiku valitseva mõju all.

(9) Gaasi või soojusenergiaga seotud valdkondades käesoleva seaduse § 146 lõike 1 tähenduses tegutsev hankija, elektrienergiaga seotud valdkondades § 147 lõike 1 tähenduses tegutsev hankija ning nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uurimise või neis kaevandamisega seotud valdkondades § 152 tähenduses tegutsev hankija ei ole kohustatud käesolevas peatükis sätestatud korda järgima lepingu sõlmimisel energia või energia tootmiseks vajaliku kütuse ostmiseks.

(10) Veega seotud valdkondades käesoleva seaduse § 148 lõike 1 tähenduses tegutsev hankija ei ole kohustatud järgima vee ostmisel käesolevas peatükis sätestatud korda.